Widget Image
Raske küsimus on enam abiks, kui kerge vastus. Milline on Sinu jaoks kõige raskem küsimus?
Milliste küsimustega tulla?

Tel: +372 50 45 501
E-mail: toomastamsar@gmail.com
Viimati kirjutasin
Vaata
Toomas Tamsar liiklushuligaan

Uus koalitsioon käitub nagu liiklushuligaan

Ettevõtluskeskkonnas olulisi seadusemuudatusi mõne päeva jooksul ja kobareelnõuna vastu võttes käitub riigikogu kui arutu maanteel kihutaja, kes ei hooli reeglitest ja teiste heaolust, kirjutab tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Vahel istud autorooli ja on hirmus kiire. Oled hilinemas tähtsale kohtumisele teises linnas või tahad ummikute vältimiseks enne tipptundi südalinnast välja saada. Kuid põhjus ei loe – kui ületad kiirust, teeb politsei trahvi. Kui mitu korda eksid, jääd lubadest ilma. Õige ka – kiirusepiirangud ei ole kehtestatud nalja pärast või kontrollivajadusest, vaid kõigi ohutust silmas pidades. Suurema sõidukiiruse korral ei suuda juht piisavalt kiiresti reageerida ja seega tekib suurem tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse, ka vigastused on õnnetuse korral raskemad. Seejuures on ajavõit näiline, sest piirkiirusest kiiremini sõitev autojuht kulutab suure osa võidetud minutitest möödasõiduvõimaluste otsimisele. Ehkki lubatud piirkiiruse mõnevõrra ületamine on pigem tavaline praktika, ei taha keegi liikluses kohtuda 120 kilomeetrit tunnis kihutava rullnokaga.

Just sellise arutult kihutava autojuhina käitub aga praegu uus valitsuskoalitsioon, kes sõidab maksumuudatusi ellu viies üle tervest hulgast normidest ja reeglitest ega hooli karvavõrdki kaasliiklejate (loe: ühiskonna liikmete) tervisest ja ohutusest. Pöörata tagasi sotsiaalmaksu alandamine, tõsta järsult maagaasi aktsiisi, muuta autode registreerimistasude põhimõtteid jm – need ei ole väikesed muudatused, vaid puudutavad otseselt Eestis toimetavate ja siin makse maksvate erasektori tööandjate igapäevategevust ja laiemalt kogu ühiskonda.

Poliitiliste liiklushuligaanide taltsutamiseks ongi meil kaasamise hea tava ning õigusloome normitehnika eeskiri, samuti maksukorralduse seadus, mis annab ette minimaalse aja maksumuudatusteks. Nii need dokumendid kui ka ettevõtjate õiguspärane ootus näevad ette eelnõu väljatöötamiskavatsust, mõjuanalüüsi, partnerite kaasamist ja ühiskondlikku debatti.

Selle asemel lisati maksumuudatused riigikogus juba esimese lugemise läbinud sotsiaal- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõule, mille esmane sisu oli vabastada tööandjate poolt töötajate tervisesse tehtud investeeringud erisoodustusmaksust.

Tempo on peadpööritav: konkreetsed ettepanekud seadusemuudatusteks läksid rahandusministeeriumist riigikogu rahanduskomisjonile reedel (2. detsembril). Rahanduskomisjon arutas neid juba esmaspäeval (5. detsembril), tegi seejärel ettepanekud eelnõu täiendamiseks ning eelnõu teine lugemine on juba kolmapäeval (7. detsembril). Kas tõesti keegi usub, et riigikogu liikmed suudavad oma kohust niivõrd lühikese aja jooksul tarviliku hoolsusega täita? Süveneda, analüüsida, mõju hinnata?

Seejuures olid muudatusettepanekud kuni esmaspäevani asutusesiseseks kasutamiseks ning ettevõtjad, kelle tegevust nendega juba mõne nädala pärast reguleerima asutakse, pidid leppima meedias vahendatud ja kohati vastuolulise infoga.

Sellise kiirustamise pärast on muret tundnud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes juhtis tähelepanu tõigale, et maksumuudatusi ei või teha nii lühikese etteteatamise ajaga. Selleks peaksid olema erakordselt kaalukad põhjused. Selliseid põhjusi me praegu ei näe. On arusaadav, et uus valitsuskoalitsioon kibeleb oma poliitikat ellu viima, kuid mitte midagi ei juhtu, kui seda teha tasakaalustatul ja osapooli kaasaval moel, muuhulgas analüüsides ka otsuste mõju pikemas perspektiivis.

Eelmisel nädalal ütlesid «Foorumi» saates esinenud valitsuserakondade poliitikud, et ettevõtjate arvamused ja ettepanekud on teretulnud. Koalitsioonileppe koostamise etapis kutsuti tõepoolest mitu eksperti poliitikuid konsulteerima. Paraku tuleb täna tõdeda, et see oli näiline kaasamine.

Kordan siis üle selle, mida ütlesin tookord ja mida on rõhutatud nii nn Raasukese raportis kui ka KPMG ja tööandjate hiljuti valminud Eesti ekspordiuuringus: ettevõtjad vajavad investeeringute tegemiseks eeskätt stabiilsust ja kindlustunnet. Paraku hävitab praegu toimuv rapsimine just neid kahte viimast, ja juba on välisinvestoreid, kes on oma varasemaid otsuseid Eestis laieneda ümber hindamas. See aga tähendab, et loomata jäävad töökohad, laekumata maksud ja tegemata olulised kulutused innovatsiooni.

Keskerakonna poliitik Jaanus Karilaid võrdles «Foorumi» saates praegust olukorda laulva revolutsiooniga – ühiskond ootab muutusi. Tõepoolest, ootus on olemas. Aga me ei vaja muutuseks pretsedenti, millega näitame, et kui eelarvesse on raha vaja, seob riik ennast oma õigussüsteemist lahti. Nii kaob usaldus valitsuse vastu kiiresti, pole vaja sadat päeva oodatagi.

Kus võiksid olla poliitilist kihutamist rahustavad «lamavad politseinikud» ja liiklushuligaane fikseerivad kiiruskaamerad? Tööandjad vaatavad siin eeskätt justiitsministeeriumi poole, kelle ülesanne on kontrollida, et õigusloome protsess vastaks reeglitele. Ja vajadusel jääb lõplik sõna öelda presidendil, kellel on võimalus seadust mitte välja kuulutada, kui see rikub poolte põhiõigusi.

Potimees, 6. detsember 2016 –

Kommenteeri seda

Nimi

E-maili Aadress

Veebileht