Inimesed lihtsalt ei tee asju nagu vaja?
„Kaua ma pean käima nagu lasteaiakasvataja ja nende tegemata tööd kasima!“
Nii alustas Helen, tegevjuht, esmaspäevast juhtkonna koosolekut. Päevakorrani ta ei jõudnudki.
Laupäeva hommikul oli ta käinud poes. Parklas vaatas talle vastu nende uus välimeedia, müsli uues pakendis. Pärnus oli kampaaniat kuu aega proovitud, see oli läinud hästi ja nüüd käis see üle Eesti.
Riiulis oli müsli olemas, isegi õige koha peal. Aga uus ja vana pakend olid segamini ja kampaania hinnasilti pidi otsima. Kes tahtis, leidis. Ainult et see polnud see, kuidas Helen oma riiulit poes ette kujutas.
Ta tegi pildi ja saatis selle Annelile, müügijuhile: „Kas see on normaalne?“ Anneli vastas 2 minutiga. Laupäeval.
„Meil on 12 müügiesindajat, kes käivad iga päev poodides. Kas keegi neist üldse vaatab, kuidas riiul välja näeb?“
Anneli vaatas lauda. Margus, finantsjuht, keerutas pastakat ja küsis siis nagu muuseas:
„Aga kuidas see riiul muidu välja nägema peab?“
„Margus, sa tead küll.“
„Ma olen siin 20 aastat olnud ja ma pole kindel.“
Helen hakkas vastama teravalt, aga sai sõnasabast kinni.
Mis edasi sai
Neljapäeval istus Helen Anneliga maha. Ta tahtis teada kaht asja: kas meil on kuskil kirjas, milline peab olema hea väljapanek, ja millal me sellest müügiesindajatega viimati rääkisime.
Esimesele küsimusele leidis Anneli vastuse, kuigi alles kolmandal katsel. 2019. aasta kevadel oli keegi teinud 12-leheküljelise juhendi, PDF-ina, ja see oli kenasti serveris alles. Teisele küsimusele ei osanud kumbki vastata.
Siis helistas Anneli seal samas 3 müügiesindajale ja küsis, milline on nende jaoks hea riiul. Ta sai 3 vastust, igaüks täitsa mõistlik, ja ükski neist polnud see pilt, mis Helenil laupäeval peas oli.
Helen oli ikka veel närvis. Riiul oli kole, mis seal salata. Ja milleks siis on müügijuht, kui tegevjuht peab laupäeval poes pilte tegema? Samas oli tal halb olla. Esmaspäeval oli ta läinud närvi kogu juhtkonna ees, ja seda ei tahtnud ta endale lubada. Kõige rohkem häiris teda aga üks asi: laupäeval poes oli tal peas täiesti selge pilt, ja seda pilti polnud keegi kunagi näinud.
Gallup, maailma üks suuremaid töökeskkonna uurijaid, on aastakümneid küsinud töötajatelt, kas nad on nõus lausega „Ma tean, mida minult tööl oodatakse“. Täiesti nõus on sellega umbes pooled. Töökirjelduste, juhendite ja PDF-ide kiuste.
Õhtul köögilaua taga võttis Helen paberi ja hakkas kirja panema, milline peab olema hea riiul. Esimene lause tuli kergelt. Teisega jäi ta jänni: kas uus pakend peab olema silmade kõrgusel igas poes, ka seal, kus poe riiulite ülesehitus seda ei toeta?
Siis jäi pliiats seisma. Esmaspäeval oli ta küsinud, kaua ta peab käima nagu lasteaiakasvataja. Nüüd istus ta köögilaua taga ja kirjutas müügiesindajatele riiulireegleid.
Kui küsiksid homme oma inimestelt, milline näeb välja nende töö hea tulemus, mitut erinevat vastust Sa kuuleksid?
Helen, Anneli ja Margus on tegelased reaalsest maailmast, kelle nimesid ja pisut ka olukordi olen konfidentsiaalsuse tarvis muutnud.
Kui tunned Helenis ära iseenda, kirjuta mulle kaks sõna: „Mina ka.“
Või üks lause sellest, mis on praegu Sinu laual.
Või kirjuta: toomastamsar@gmail.com
Toomas Tamsar, Master Certified Coach
„Juht, kes ei leia aega mõtlemiseks, leiab selle hiljem parandamiseks.“
Loo esimene versioon ilmus ajakirjas Edasi.