Üks juht rääkis mulle loo, kuidas tema väga hea projektijuht läheb lukku ja muutub tõrksaks, kui juht oma ideid lisaks pakub. „Mis probleem sellega on?“ uurisin. Esiteks, juhi mõtted olid head ja heast tahtest kantud. Teiseks, juht tundis ennast halvasti – ta tahtis ka panustada.

Peter Drucker, eelmise sajandi suurimaid juhtimismõtlejaid, on öelnud, et pooltel juhtidel pole vaja õppida, mida teha, et paremini juhtida. Neil on vaja õppida, mida mitte teha, et paremini juhtida.

Tõsi, juhtide käitumisjoontel on palju ühiseid tunnuseid, mis ei toeta head juhtimist. Edu ja enesekindlus toob kaasa nii häid kui kasutuid jooni. Kirjeldatud lugu iseloomustab juhtide ühte tüüpilist viga – püüda igas olukorras väärtust lisada. See vajadus väärtust lisada võib võtta üsna erinevaid vorme.

Juht, kellest üleval juttu, tahtis lihtsalt asja veelgi paremaks teha. Igat asja saab ometi veel parmini teha. Paljudel juhtidel on asi halvem – kuuldes kellegi käest midagi, mida juht juba teab, haarab juhti soov tõestada, et a) ma teadsin seda juba, b) ma tean, kuidas paremini saab. Mis kokkuvõttes ütleb, et c) ma olen targem kui Sina.

Marshall Goldsmith, maailma elavatest juhtimistarkadest üks suurim, on sedastanud, et

Mõtte elluviimine = mõtte kvaliteet * pühendumus seda soovi ellu viia.

Mida teeb siis juht, kui ta üritab tingimata oma osa projektijuhi mõttele lisada? Olemasolevas loos oli juhi soovitus tõenäoliselt mõistlik, aga mitte kriitiline. Tulemus oleks ehk protsendi-paar paranenud. Samas loos projektijuhi innukus asja teha langes ühe vestlusega vähemalt kolmandiku. Juhi panus oli kokkuvõttes selgelt negatiivne. Loomulikult, ülaltoodud valem ega ka mõõtmistulemused ole täppisteadus. Aga intuitiivselt saame pihta – oma väärtusekillukese lisamisega võime teha enam kahju kui kasu.

Ühest asjast tuleb veel aru saada. Juhi idee ega soovitus pole samaväärne targa kolleegi idee või soovitusega. Kui oled juht, siis pead arvestama, et inimestel on äärmiselt ebamugav Sinu mõtteid kõrvale jätta. Juhi soovitusega kaasneb tegelikult surve see vastu võtta. Ja siis pole projektijuht enam ise oma mõtte omanik. Kusjuures, isegi kui projektijuht arvestab juhi mõtetega, ega juht sellepärast vastutust kogu projekti eest endale võta. Vastutus on ikka projektijuhi käes.

Seega, enne kui juhina püüad oma väärtusekildu lisama hakata, ole korra vait ja mõtle järele: „kui oluline minu mõtte lisamine tegelikult on?“ Kas see on kriitiline või tore-oleks-mõte? Kuidas see võib mõjutada inimest, kes asjaga töötab ja kes on oma mõtte ja energiaga asja sees?