Küsimus: kuidas olla töötajate vastu pehme ja samal ajal karm – sest muidu nad lihtsalt ei tee asju ära?
Olen selle küsimusega erinevas sõnastuses palju kokku puutunud. Sagedasti on seal taga arusaam, et nooremate põlvkondade juhtimisel vanaviisi – kõva korraldusega – enam ei saa. Või siis, et tahaks ometi olla inimeste vastu kena ja lahke, aga asjad kärisevad ning tundub, et peaks kurjemalt, kuid see ka ei tööta.
Nii selle kui paljude teiste küsimuste lahendamiseks, kus tunduvad olevat vastandlikud eesmärgid, olen loonud “telgede meetodi”. Kes kooliajal matemaatikas end hästi tundnud, nende jaoks on järgnev ilmselt mõnus poolmatemaatiline mõtisklus.
Enamasti me asetame näiliselt vastandlikud eesmärgid ühele teljele. Näiteks nii:
Siin skaalal saame liikuda ainult nõnda, et kui oled pehmem, siis oled vähem karm ja vastupidi. Tavaliselt küsitakse seda tasakaalu.
1. samm
Liigume ühedimensiooniliselt pildilt kahedimensioonilisele. Selleks asendame ühe telje (X) kahe teljega (X ja Y). Näiteks nii:
Selle sammuga me juba muudame mõtteviisi, et liikuda tuleb ühte joont mööda, ühte suurendades, teist vähendades. Uuel pildil saame me valida suundi vabalt kahes suunas.
2. samm
Mõtle läbi, kas telgedel olevad nimetused on ikka tingimata õiged. Antud juhul on kõige sagedamini peetud silmas mitte niivõrd karmi, kuivõrd nõudlikku. Ja mitte niivõrd pehmet, vaid pigem toetavat või heatahtlikku.
3. samm
Nüüd, kus ühe saavutamiseks ei pea teisest loobuma, vali, kus sa ühel ja teisel teljel tahad olla. Selleks, et saavutada sinu jaoks parim tulemus juhtimises, kuivõrd nõudlik ja kuivõrd toetav tahad olla. Arusaadavalt, see sõltub.
Sõltub kõigepealt sinust enesest. Mis sobib sinu juhtimisstiiliga kokku, mida vajab sinu meeskond, mis on liiga vähe ja mis liiga palju. Liiga vähenõudlik enamasti tähendabki, et asju ei tehta ära. Liiga nõudlik võib tähendada, et inimesed on stressis ja põlevad läbi (ja kas sa ise ikka vastad oma nõudlikkuse kriteeriumidele?) Teiseks, sõltub meeskonnast; kolmandaks – eesmärkidest ja olukorrast.
4. samm
Mõtle läbi, mida vajad endalt ja teistelt selleks, et endale seatud tulemus saavutada. Näiteks selleks, et olla iseenda ja oma töötajate vastu nõudlikum, pean olema distsiplineeritum ja täpsemalt jälgima vahetulemusi, tähtaegade või kvaliteedinõuete täitmist. Või selleks, et olla toetavam, pean regulaarselt huvi tundma oma inimeste tegemiste vastu (ja alati küsima 1:1 kohtumistel, kuidas asjad liiguvad ja millist tuge nad vajavad).
Usutavasti tekib nüüd siiski kiusatus küsida, et mis siis oleks “õige asukoht” sellel teljestikul. Kahju, aga coach’ina peab ikka vastama, et sa pead ise otsustama, õiget vastust minul pole. Aga üsna usutavasti ei tasu püüelda kummagi telje alguses olla. Ei vähenõudlik ega vähetoetav. Palju nõuda ja palju toetada on parem. Aga kui palju? Pead oma kolleegide käest küsima. Ja ise otsustama.