Kutsume tööandjaid astuma sammu edasi jaandma tagasi meie kõigi aega. Annetades  oma töötajate tööd ja pühendumist, loome aitamisele suurema tähenduse ja näitame, et hoolime, kirjutavad Toomas Tamsar ja Robert Kitt.

Eesti tööandjad on tublid rahaannetajad. Mõned annetavad süsteemsemalt, teised juhuslikumalt, kuid arusaam, et edukas ja tänapäevane ettevõte võiks kogukonna heaks panustada rohkem kui riigimakse tasudes, on juhtide ja omanike seas üleüldiselt aktsepteeritud.

Raha on teatavasti lihtne anda: otsus, ülekanne, heameel tehtud teost ja abisaajal konkreetne summa käes. Ka abivajajad, olgu tegu tuntud heategevusorganisatsiooniga või talvepuude soetamiseks abi paluva perekonnaga, oskavad küsida eeskätt raha.

Ent tööandjatel on pakkuda veel üks, palju väärtuslikum ressurss, mille kasutamisega saab heategevusele anda sootuks uue mõõtme nii abisaaja kui ka ettevõtja jaoks – töötajad ja nende tööaeg.

Seega, mis oleks, kui tööandjad pakuksid oma töötajatele välja võimaluse saada igal aastal juurde üks tasustatud vaba päev, et nad kasutaksid selle aja heategevuseks. Mitte igaüks omapäi, vaid koos kolleegidega, meeskondades? Ja mis oleks, kui inimesed saaksid ise otsustada, kes ja kus on see abivajaja, kelle juurde nemad lähevad?

Just sellise ettepaneku tegi Swedbank eelmisel suvel eksperimendi korras oma töötajatele, kes haarasid sellest ka kinni. Kaasa lõi enam kui pool ettevõtte töötajatest Eestis – üle tuhande inimese, kes tegid meeskondadena 82 heategu.

Kõige sagedamini tõmbasid inimesi laste abistamine või heakorratööd. Sellest aastast annab pank lisaks professionaalseks heategevuseks mõeldud päevale töötajatele ka teise vaba päeva – heategevuseks meeskondades.

Kuna edukat kogemust ei tasu ainult endale hoida, töötasid Swedbank ja Eesti Tööandjate Keskliit välja lihtsa mudeli, kuidas kaasa lüüa. Nüüd kutsumegi ettevõtjaid ühinema algatusega «Annetame aega».

Hetk tundub olevat õige, sest algatust tutvustades kuulsime korduvalt, et paljud tööandjad otsivad head ideed, kuidas töötajaid heategevusse kaasata. Silmad on särama läinud paljudel jaalgatusega on peale meie liitunud palju ettevõtteid: Eesti Energia, Triniti, CV Keskus, Danske Bank, Mainor Ülemiste, Estravel, Värska Vesi, Nordecon, A Le Coq, ISS Eesti, Tallinna Sadam, Viru Keemia Grupp. Kõik nad annavad oma töötajatele aastas ühe vaba päeva heategevuse tegemiseks lisaks.

Hea ettevõtja on ka head tehes pragmaatiline, seepärast küsib ta: mida ma selle eest saan? Iga kasutamata tööpäev on konkreetne, rahaliselt mõõdetav kulu.

Abivajajate kasu on kõige otsesem. Nad saavad heategijatega isikliku kontakti, neil tekib võimalus saada oma probleemi lahendamiseks kõrvalpilku ja nõu, ehk isegi saavutada pikaajalisem koostöö.

Kümmekonnast vabatahtlikust koosnev meeskond võib hea organiseerimise korral ühe päevaga ära teha töö, mille kallal abivajaja oleks vaeva näinud kuid. Kokkuvõttes saab palju rohkem inimesi jaorganisatsioone kasutada vabatahtlike aega jaoskusi. Ja väga erinevaid oskusi. Nii võivad lahenduse leida väga eriilmelised mured.

Töötajad saavad vaheldust, paraneb meeskonnavaim ja areneb algatusvõime. Loomulikult tuntakse rõõmu tehtud heateost – on hoopis teine tunne läbi jalutada pargist, kus oled ise pinke värvinud. Oma lapsi vaadates on hea meel, et oled aidanud ka lapsi, kel pole selja taga turvalist kodu. Kui anname vaid raha pinkide värvimiseks või saadame lastekodulastele mänguasju, on side tehtuga sootuks nõrgem.

Kus on tööandja kasu? Algatusega «Annetame aega» juba liitunud tööandjaid on selleks motiveerinud soov teha head, anda ühiskonnale midagi tagasi, kuid nii, et sellega samal ajal suureneb töötajate motivatsioon.

Aina süvenev konkurents tööjõu pärast pole võõras ühelegi tööandjale. Seega on töötajaskonna motiveerimine meile kõigile tähtis teema. Et pühenduda, peab tundma, et teed midagi suures pildis olulist ning et sul on võimalus ise otsuseid ja valikuid teha. Algatus «Annetame aega» täidab just neid kahte tingimust.

Kui iga Eesti erasektori tööandja annaks oma töötajatele aastas ühe tasustatud puhkusepäeva lisaks, et töötajad kasutaksid seda kellegi aitamiseks, tähendaks see ligi 540 000 heategemiseks kulutatud päeva. See on üle nelja miljoni tunni! Mõistame, et ilmselt ei saa see arv tegelikult kunagi olema nii suur, sest heategevust ei saa teha kohustuslikuks ei tööandjale ega töötajale.

Samas annavad need aukartustäratavad arvud natukenegi aimu, milline võimas ressurss meil siin kasutada on. Teeme koos head. Üksi tegutsedes saame mõjutada vähest, aga koos tehes kasvab jaks iga lisanduva inimesega.

Head tööandjad. Kutsume teid tegema Eesti heategevuskultuuris pikka sammu edasi. Annetades meie endi töötajate tööd japühendumist, loome aitamisele suurema tähenduse ja näitame, et hoolime.