Paljud tippjuhid ei mõista keskastme juhtide arendamise vajadust
Ametiühingute juht Peep Peterson ja Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar tõis Postimehe otsestuudios välja, et kuigi osad ettevõtted on juba suunanud fookuse keskastme juhtide arendamisele, on see paljuski puudulik. Siiski sunnib konkurents töötajate pärast seda Tamsari sõnul ette võtma.
«HK Scani juht Anne Mere on jätkuvalt tõkke taga,» sõnas Peterson lihakombinaadi tüli kohta, «eitust on liiga palju ja probleemile pole juletud veel otsa vaadata. Töötajad on valmis tegema ettepaneku, kuidas saavutada palgatõus mitme komponendi koosmõjul. See eeldab, et tööandja tuleb oma positsioonist välja.»
«Töötajate, kes täna on tülis, kogemus läbirääkimisteks on ju väike,» vastas Tamsar, «tulla laua taha ja öelda, et 50 protsenti – ega see ka kaugemale ei vii. 50 protsenti keegi juurde ei maksa, ei maksa 30 ka. Pole väga palju põhjust unistada.»
«Tüli kuvand meedias on selline, et seesama rahvas Rakveres töötab orjapalga eest juba kümme aastat. Fakt on, et tegelikult makstakse seal üle Eesti mediaanpalga,» lisas Tamsar, «inimesed, kes seal töötavad, kuuluvad poole enamteenivate inimeste hulka.»
Keskastme pudelikael
«Juhtidest sõltub kõige rohkem,» märkis Tamsar, «Eestis on väga palju häid ettevõtteid, kes tegelevad oma juhtide arendamisega. Keskastme juhtides on sageli see kitsaskoht, kellel on vähe kogemusi, teadmisi ja võib-olla ka tuge tippjuhtkonna poolt.»
Tamsari sõnul on Eesti töökultuuri väga palju paremuse poole muutnud seotud Skandinaavia ettevõtetega: «See on olnud kasvulava paljude Eesti juhtide jaoks. Aga need protsessid võtavad aega. Paljud tippjuhid ei saa seni aru, kui oluline on töötada keskastmejuhtidega ja neid arendada.»
«Kuid olukord tööturul on pingeline ja läheb üha pingelisemaks. Konkurents töötajate pärast on suur – pole üldse kahtlust. Sealt tuleb ka arusaam, et inimesi peab hoidma ja juhte arendama,» lisas ta.
Tippjuhtkonna infovaakum
«Keskastme juhid on tihti jäetud üksinda ja nad saavad ebarealistlikke ootusi,» nõustus Peterson, «nad on kahe tule vahel ja siis hakkab selline ebakindel toimetamine. Kui info jookseb ainult eraldi kanalites, ei pruugi tippjuhtkond üldse teada, mis ettevõttes toimub.»
Kui Tamsar tõi välja, et majanduslike eesmärkide seadmine ja nende täitmise nõudmine on täiesti loogiline osa äriprotsessist, siis Peterson lisas, et väga häid tulemusi annab kõigi tasandite kaasamine, sealhulgas ka majanduslike eesmärkide saavutamise teemal.
«Üksi purjetad kiiremini, aga meeskonnana kaugemale,» lisas Tamsar.
Eestlaslik empaatiapuudus
Suhtlus on Eestis enamasti konarlik mõlemal poolel ning puudutab ka töötajaid. «Meil on seni olnud väga palju macho’likku lähenemist, aga vaikselt on arutelukultuur meilgi paranemas,» sõnas Peterson.
«Mina arvan, et Anne Mere pole selle seina taga, millele Peep osutab,» lisas Tamsar, «ta on väga kogenud juht ja ta näeb seda väga hästi. Kuid mänguruum palgatõusuks on väga väike ja probleeme peab otsima sealt, kus need tekkinud on – ehk puudulikust kommunikatsioonist juhtimises.»
Empaatiapuuduse vähendamiseks osutasid mõlemad mehed vajadusele ettevõtetes tihemini ja suuremas läbilõikes kohtuda ja sisekliimat arutada. «Kõlab bürokraatlikult, aga annab väga häid tulemusi,» tõdes Peterson.
